Juhendid
JuhendMEISTRI- JA KARIKAVÕISTLUSTE JUHENDI ÜLDINEKäesolev juhend reguleerib kõiki Eesti Teise ja madalamate liigade meistrivõistlusi jakarikavõistlusi jalgpallis. Meistri- ja Esiliiga, noorte ja naiste ja meistri- ja karikavõistlustel antakse välja käesoleva juhendi täiendused. II VÕISTLUSTE EESMÄRK2.1 Meistrivõistlustel selgitatakse välja liigade võitjad ja liigade üldine paremusjärjestus.2.2 Karikavõistlustel selgitatakse välja Eesti karikavõitja ning Eestit UEFA karikasarjas esindav klubi. 2.3 Madalamate liigade karikavõistlustel selgitatakse välja Teise ja madalamate liigade karikavõitja. 2.4 Populariseerida jalgpallimängu ja innustada mängijaid kõrgematele sportlikele saavutustele. III VÕISTLUSTE ORGANISEERIMINE JA JUHTIMINE3.1 Võistluseid organiseerib ja juhib Eesti Jalgpalli Liit (edaspidi EJL).3.2 Võistluste läbiviimisel on aluseks FIFA jalgpallireeglid. IV VÕISTLEJATE JA KOHTUNIKE VASTUVÕTT NING VÕISTLUSTE LÄBIVIIMINE4.1 Eesti meistri- ja karikavõistlustega seotud kulud kannab EJL koopereeritult osavõtvateorganisatsioonidega. Kõikides võistlussarjades võistkondade lähetamisega seoses olevad kulud (sõit, toitlustamine, majutamine) kannab lähetav organisatsioon. 4.2 Eesti meistrivõistlustel on kehtestatud liiga liikmemaks, mis on võistkonna kohta: 1) Teises liigas 4,5 miinimumpalka (edaspidi MP); 2) alates Kolmandast liigast (siin ja edaspidi mõistetakse selle all Kolmandat, Neljandat, Viiendat jne liigat) 3 MP; 4.3 Liikmemaksude suuruse arvutamise aluseks on Eestis kehtestatud miinimumpalga alammäär meistrivõistluste jooksva aasta 1. jaanuari seisuga. Liikmemaks peab olema tasutud enne võistkonna registreerimist algavaks hooajaks vastavalt käesoleva juhendi punktile 5.2 (v.a. punktis 5.2.3. kirjeldatud juhul). 4.4 Vastuvõttev võistkond on kohustatud kindlustama: 1) korras väljaku vastavalt jalgpalli reeglitele; 2) turvalisuse; 3) madalamates liigades on nõutav turvalisuse eest vastutava isiku kohalolek; 4) Teises liigas 6 pallipoissi, kes on vähemalt 12-aastased, instrueeritud ja ühtses riietuses; 5) Teises liigas 5 palli olemasolu - 1 pall mängus ja 4 varus; 6) Teises liigas valjuhääldi ja teadustaja olemasolu; 7) Teises liigas võistkondadele ja kohtunikele pesemisvõimaluse ja eraldi riietusruumid. Madalamates liigades soovitav. 4.5 Teises liigas ning karikavõistlustel ja madalamate liigade karikavõistlustel määrab litsentseeritud väljaku- ja abikohtunikud mängudele EJL. Alates Kolmandast liigast määrab EJL mängudele väljakukohtunikud. Juhul, kui keegi määratud kohtunikest ei ilmu mingil põhjusel võistluspaika ja EJL-i peakohtunikul ei ole võimalik teda/neid asendada, jääb mäng ära. Ärajäänud mängu uue toimumisaja ja –koha teatab EJL ning uue mängu staadioni ja külalisvõistkonna kohalesõidukulud katab EJL. 4.6 Kõikides sarjades toimub kohtunike tasustamine vastavalt EJL juhatuse otsustele. 4.7 Kõikidel karikavõistluste mängudel, kus vähemalt üheks osapooleks on Meistri- või Esiliiga võistkond, saadetakse osalevatele võistkondadele vastavalt kokkuleppele elektronposti või faksi teel neli tööpäeva enne mängu toimumist EJL võistluste osakonna poolt eeltäidetud mängueelse informatsiooni ja kokkuleppe ankeet. EJL võistluste osakond määrab ankeedis võistkonna vormi. Mängus osaleva võistkonna esindaja täidab ankeedi ning tagastab selle EJL võistluste osakonda hiljemalt mängueelsele päevale eelneva tööpäeva kella 15.00-ks. Juhul, kui klubi ei täida nimetatud nõudeid, edastatakse küsimus DK-le sanktsioonide rakendamiseks. 4.8 Mängu käigus on lubatud vahetada mängijaid järgmiselt: - meistrivõistlustel Teises ja madalamates liigades - 5 mängijat; - karikavõistlustel ja madalamate liigade karikavõistlustel - 3 mängijat. 4.9 Kui mängu jooksul jääb võistkonna koosseisus väljakule vähem kui 7 mängijat, siis mäng lõpetatakse ja võistkonnale arvestatakse kaotus ning tabelisse märgitakse - : ... (vastaste poolt löödud väravate arv). 4.10 Mängu juhtiv kohtunik on kohustatud kohe pärast mängu lõppu täitma protokolli ning saatma protokolli aadressil: EJL, Asula 4c, Tallinn 11312. Mänguprotokoll peab jõudma Eesti Jalgpalli Liitu 48 tunni jooksul peale mängu lõppu. V REGISTREERIMINE5.1 Registreerimine meistri- ja karikavõistlusteks toimub 2 etapis:a) võistkonna registreerimine, b) mängijate nimeline registreerimine. 5.2 5.3 Võistkonna registreerimine: 5.3.1 Võistkondade registreerimiseks on vaja EJL võistluste osakonda esitada järgmised dokumendid: - avaldus EJL poolt esitatud vormis; - EJL poolt heaks kiidetud täidetud võistkonna ankeet, klubi olemasolu korral ka klubi ankeet ühes eksemplaris, kus on fikseeritud võistkonna esindaja ning viis, kuidas võistkond soovib EJL-st informatsiooni saada; - kodustaadioni nimi ja staadioni hindamise akt; - klubi kohustuste ja heakskiidu kinnitus. 5.3.2 Teises liigas on võistkonna registreerimise viimane kuupäev 15. detsember või sellele eelnev tööpäev, alates Kolmandast liigast on meistrivõistlusteks võistkonna registreerimise viimane kuupäev 1. veebruar või sellele eelnev tööpäev. 5.3.3 Kõik eelmiste hooaegade võlgnevused tuleb tasuda hiljemalt 31. detsembriks. Liiga liikmemaks (esitada maksekorralduse koopia või maksta kohapeal) peab olema tasutud Teises liigas 10. jaanuariks või sellele eelnenud tööpäevaks, alates Kolmandast liigast 15. veebruariks. Kahtluse korral, et võistkonna nime on muudetud eesmärgiga mitte maksta eelmise hooaja trahve, on õigus mitte registreerida uut võistkonda enne eelmise hooaja trahvide ja maksude tasumist. 5.3.4 Karikavõistlustel ja madalamate liigade karikavõistlustel osalemiseks peavad võistkonnad registreeruma kirjalikult hiljemalt 1. veebruariks EJL-is. 5.3.5 Hilinejaid registreeritakse juurde ainult EJL juhatuse otsuse alusel ja nende liiga liikmemaks on kahekordne. 5.4 Meistri- ja karikavõistluste jooksul ei ole lubatud muuta võistkonna nime. 5.5 Mängijate nimeline registreerimine: Meistri- ja karikavõistlustel osalevate mängijate nimeliseks registreerimiseks esitab võistkonna volitatud esindaja isiklikult EJL võistluste osakonda järgmised dokumendid: 1) Mängija litsentsi: Eesti meistri- ja karikavõistlustel osalemise eelduseks mängijal on EJL mängija litsentsi olemasolu. -Mängija litsents väljastatakse 1 aastaks. -Mängija litsents on mängija fotoga plastikust magnetkaart. -Mängija litsentsi taotleb iga mängija personaalselt vastavalt EJL mängija litsentsi taotlemise korrale. 2) uute mängijate ja mängijate, kelle isikutunnistus on aegunud, passid või ID-kaardid ja lisaks Eesti kodakondsuseta mängijate ning Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuseta mängijate elamisload ja mitteamatöörmängijatel tööload; 3) võistkonna käes olevad mängijate ankeedid ning esmakordselt registreeritavate mängijate ankeedid koos mängija allkirja ja originaalfotoga kahes eksemplaris; 4) Teise liiga võistkonnad peavad lisaks esitama mängijate kindlustamist tõendava lepingu, mis peab olema kehtiv mängijate registreerimise hetkest kuni hooaja lõpuni. Alates Kolmandast liigast on mängijate kindlustamine soovitatav. Mängijat, kelle dokumendid on esitamata või puudulikud, ei registreerita. 5.5.1 Võistkondade mängijate nimeline registreerimine toimub võistluste osakonna poolt määratud graafiku alusel liigade kaupa ning alljärgnevates punktides sätestatud tähtaegadel. 5.5.2 Mängijate registreerimist uueks hooajaks Teises liigas alustatakse esimesel tööpäeval peale 10. jaanuari, alates Kolmandast liigast esimesel tööpäeval peale 1. veebruari. 5.5.3 Karikavõistlustel eraldi mängijate registreerimist ei toimu. 5.5.4 Meistrivõistlusteks ja karikavõistlusteks lubatakse ühte võistkonda registreerida kuni 30 (kolmkümmend) mängijat, kuid mitte vähem kui 7 (seitse) mängijat. 5.5.5 Mängijaid registreeritakse Teise liigasse kuni esimese Teise liiga mängule eelneva tööpäeva kella 17.00-ni. 5.5.6 Teistest jalgpalliliitudest tulevaid mängijaid registreeritakse Teise liigasse kuni veebruari viimase tööpäeva kella 17.00-ni rahvusvahelise transferi alusel. Teisest jalgpalliliidust tulevaks mängijaks loetakse lisaks välismaalastele ka Eesti Jalgpalli Liidust teise riiki mängima siirdunud ja tagasipöörduvat mängijat. Lisaks talvisele üleminekuperioodile (kuni 28. veebruar) on teistest jalgpalliliitudest rahvusvahelise üleminekuloaga tulevate mängijate osas üleminekueelduse loomiseks vajalik klubi poolt mängija kandmine mängijaõiguste küsimise lehele Eesti Jalgpalli Liidus hiljemalt 28. veebruaril või sellele eelneval viimasel tööpäeval. Selliseid mängijaid võib olla iga klubi kohta mitte rohkem kui viis, mängija olemine nimetatud lehel ei pane klubile kohustust mängija registreerimiseks ja rahvusvahelise üleminekuloa saamiseks, küll aga annab klubile õiguse selleks 28.veebruarile järgneva registreerimisperioodi jooksul. 5.5.7 Teises liigas on lisaks lubatud uute ja teistest jalgpalliliitudest tulevate mängijate registreerimine ning mängijate ümberregistreerimine alates 1. juulist kuni 31. juulini või sellele eelneva tööpäeva kella 17.00-ni. 5.5.8 Peale mängija juulikuist ümberregistreerimist Meistriliigast Teise liigasse, Esiliigast Teise liigasse või Teisest liigast mõnda muusse Teise liiga meeskonda, ei tohi mängija 7 (seitse) ööpäeva mängida, v.a. liikumine põhi- ja duubelmeeskonna vahel. 5.5.9 Teistest jalgpalliliitudest tulevate mängijate registreerimisi alates Kolmandast liigast teostatakse EJL-is 01. märtsist või sellele järgnevast tööpäevast kuni 23. maini või sellele eelneva tööpäeva kella 17.00-ni. 5.5.10 Alates kolmandast liigast on uute mängijate juurde registreerimine lubatud kuni 31. augustini või sellele eelneva tööpäeva kella 17.00-ni. Välisriigist transferiga tulev mängija ei ole uus mängija. Mängijate ümberregistreerimine lubatud kuni 30.juunini või sellele eelneva tööpäeva kella 17.00-ni. Iga jalgpalluri jaoks on alates kolmandast liigast lubatud ainult üks üleminek kõrgemast liigast madalamasse liigasse või sama liiga siseselt. 5.5.11 Kolmandast liigast alates on meistrivõistluste käigus lubatud üleminekud madalamast liigast kõrgemasse kogu hooaja vältel. 5.5.12 Teisest liigast ja Teise liigasse on meistrivõistluste käigus (välja arvatud periood juulikuus) lubatud mängijate registreerimine ainult duubelmeeskonnast või järelkasvumeeskonnast põhimeeskonda. 5.5.13 Mängija üleminek madalamast liigast kõrgemasse ning nende osalemine kõrgema liiga mängus on võimalik ainult juhul, kui mängija oli madalamasse liigasse registreeritud enne kõrgema liiga registreerimistähtaja lõppu. Sellisel juhul saab mängija õiguse osaleda kõrgema liiga mängudes ilma täiendava registreerimiseta ja õiguse minna kõrgemasse liigasse üle alates 1. juulist eeldusel, et teised juhendi tingimused on täidetud. 5.5.14 Eesti meeste meistri- ja karikavõistlustele lubatakse 2009. aastal registreerida mängijaid, kes on sündinud aastal 1993 või varem. 5.5 Iga jalgpalluri jaoks on Teises liigas lubatud ainult üks klubivahetus kalendriaasta kohta. Ühe ülemineku hulka loetakse ka mängija klubivahetus kahe hooaja vahel ning üleminek madalamast liigast Teise liiga klubisse. Samuti loetakse üleminekuks mängija liikumine rahvusvahelise transferiga, välja arvatud olukord, kus mängijaõigused olid rahvusvaheliselt üle antud laenulepingu alusel. Klubivahetuse hulka ei loeta üleminekut duubelvõistkonnast põhivõistkonda ja põhivõistkonnast duubelvõistkonda. Duubelvõistkonnana mõistetakse seda võistkonda, kes on põhivõistkonna duubelvõistkonnaks kõnealusel hooajal. Samuti ei loeta klubivahetuseks noormängija liikumist klubi sees, tingimusel, et kõik võistkonnad, kus mängija liigub, kannavad klubi nime (selles osas on lubatud klubi põhivõistkonna duubelvõistkonna mängimine teise klubi nime all). Juhul kui mängija vahetas klubi enne jalgpallihooaja algust ja ta oli klubivahetuseks vaba ka eelmisel kalendriaastal peale hooaja lõppu (amatöörmängija või mängija, kelle leping lõppes varem kui 31. detsembril) ja tal ei olnud eelmisel kalendriaastal klubivahetust või tema eelmise hooaja eel tehtud klubivahetus on käsitletav tehtuna üle-eelmisel hooajal analoogselt käesolevas punktis antud selgitustele, siis tuleb nimetatud hooajaeelne klubivahetus lugeda tehtuks eelmisel kalendriaastal. Samuti ei loeta üleminekute hulka mitteamatöörmängijate Eesti-sisesed üleminekud laenulepingu alusel, kusjuures selline laenuleping ei saa olla lühem kui neli kuud. Klubivahetuse aluseks loetakse mängija registreerimine uude klubisse. 5.6 Ühtedel ja samadel karikavõistlustel tohib mängija mängida vaid ühe klubi eest. Erandina on karikavõistlustel mängijate üleminek lubatud ainult 1/8 ja 1/4 finaalide vahel. Juhul kui Karikavõistluste kevadringidesse jõuab klubi nime all mängiv duubelvõistkond, kes võib kasutada mängijaid niinimetatud 30+30 reegli alusel, siis ei tohi kevadringidesse jõudnud duubelvõistkonnas mängida Karikavõistluste sügisringides põhivõistkonna eest mänginud mängija. Madalamate liigade karikavõistlustel üleminekud lubatud pole. 5.7 Madalamate liigade karikavõistlustel ei tohi osaleda Meistri- ja Esiliigasse registreeritud mängijad. 5.8 Karikavõistlustel ei ole septembris ja oktoobris ning kevadel peale 1/4 finaalide esimest mängu juurderegistreerimised lubatud. 5.9 Peale mängijate nimelist registreerimist antakse võistkonnale kinnitatud registreerimislehe ja mängijate ankeetide üks eksemplar. Registreerimisleht loetakse kinnitatuks, kui sinna on tehtud EJL võistluste osakonna poolt märge, mis sisaldab registreerimiskuupäeva, registreeritud mängijate arvu ja nende järjekorranumbrite loetelu, EJL võistluste osakonna töötaja või EJL vastavat volitust omava isiku allkirja ning EJL pitsati jäljendit. Mängija ankeet loetakse kinnitatuks, kui sellel on EJL võistluste osakonna töötaja või EJL vastavat volitust omava isiku allkiri ja EJL pitsati jäljend. 5.10 Meistrivõistlustel osalevad võistkonnad, kellel on olemas noorte järelkasvuvõistkonnad, võivad enne hooaja algust EJL-is registreerida ühe noorte meistrivõistlustel mängiva võistkonna järelkasvuvõistkonnaks (nõutav mõlema võistkonna esindaja kirjalik nõusolek), mille 5 (viit) võistkonnas registreerimata mängijat võib võistkond kasutada igaüht 5 (viis) korda kevadringides ja 5 (viis) korda sügisringides spordikooli või klubi juhtkonna eriloal. Teise liiga meeskonnal saab järelkasvuvõistkonnaks olla ainult sama klubi noortevõistkond. Mängijal peab olema kehtiv mängija ankeet ja ta tuleb kanda mänguprotokolli. Noortevõistkond võib olla järelkasvuvõistkonnaks ainult ühele võistkonnale. Järelkasvuvõistkond peab olema fikseeritud võistkonna ankeedil. 5.11 Meistri- ja karikavõistlustel osalevatesse võistkondadesse lubatakse noorteklassis (A ja B1 kl.) mängivaid mängijaid registreerida ainult spordikooli või klubi direktori (presidendi) kirjalikul loal. Juhul, kui noormängija on registreeritud täiskasvanute võistkonda, ei saa teda enam kasutada järelkasvuvõistkonna mängijana mõnes muus täiskasvanute võistkonnas. Juhul, kui 2009.a. on 1990.a sünd. mängija registreeritud noorte meistrivõistlustel A vanuseklassi, ei tohi ta osaleda täiskasvanute meistrivõistlustel ega karikavõistlustel. 5.12 Meistri- ja karikavõistlustel on lubatud ühte võistkonda registreerida 4 (neli) välismängijat (kellel pole Eesti kodakondsust, Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust, ega Eestis välja antud välismaalase passi). Ühes mängus tohib osaleda 3 (kolm) välismängijat. 5.13 Klubi võib enne hooaja algust koos põhivõistkonna registreerimisega registreerida EJLs ühe madalamas liigas mängiva võistkonna duubelvõistkonnaks (nõutav mõlema võistkonna esindaja kirjalik nõusolek), mille 5 (viit) mängijat võib kasutada igaüht 5 (viis) korda kevadringides ja 5 (viit) mängijat igaüht 5 (viis) korda sügisringides ilma registreerimiseta. Duubelvõistkonna mängija puhul arvatakse kõrgemas liigas vahele jäetud mäng, kus ta on olnud diskvalifitseeritud 5 (viie) mängu hulka, mida tal on lubatud kõrgemas liigas mängida. Juhul kui duubelvõistkonna mängija peab kõrgemas liigas vahele jätma rohkem mänge, kui tal on lubatud kõrgemas liigas mängida (kaasa arvatud juhul kui ta saab karistuse, mille eest peab mängu/mänge vahele jätma oma viiendas kõrgema liiga mängus), siis ei tohi ta üheski liigas mängida enne, kui sellel võistkonnal, kus ta mängu/mänge vahele pidi jätma, on toimunud piisaval arvul mänge. Ühel võistkonnal võib olla vaid üks duubelvõistkond ja võistkond tohib olla vaid ühe võistkonna duubelvõistkonnaks. 5.14 Juhul kui Meistri- või Esiliiga võistkonnal on duubelvõistkonnaks omanimeline Teise liiga võistkond, siis võib igas kõrgema liiga mängus kasutada vabalt igat duubelvõistkonna mängijat ning Teise liiga mängus vabalt igat vastava kõrgema liiga võistkonna mängijat. 5.15 Juhul kui Meistri- või Esiliiga võistkonnal on duubelvõistkonnaks mitte omanimeline Teise liiga võistkond, siis võib igas kõrgema liiga mängus kasutada vabalt 5 (viit) duubelvõistkonna mängijat ning Teise liiga mängus vabalt 3 (kolme) vastava kõrgema liiga võistkonna mängijat. 5.16 Juhul kui võistkond kasutab lubatud arvust rohkem duubelvõistkonna, kõrgliiga võistkonna ja/või järelkasvuvõistkonna mängijaid, käsitletakse neid kui registreerimata mängijaid. 5.17 Üleminekumängudel on lubatud mängida ainult mängijatel, kes on registreeritud sellesse võistkonda enne 30. septembrit. VI PROTOKOLLI TÄITMINE6.1 Protokolli päise täidab enne mängu algust kohtunik. Mõlema võistkonna esindajakannab protokolli algkoosseisu mängijate ning varumängijate eesnimed ja perekonnanimed koos numbritega ning võistkonna ametlike isikute eesnimed ja perekonnanimed ning kinnitab selle oma allkirjaga. Mängija, keda pole enne mängu algust protokolli kantud, ei tohi mängus osaleda. Protokolli kantud mängijate nimede õigsuse ja õiguse eest osaleda mängul vastutab klubi. 6.2 Juhul, kui mängija mängib väljakul mõne muu numbri all, millise all ta on protokolli kantud või on ta nimi valesti kirjutatud, siis käsitletakse teda kui registreerimata mängijat. 6.3 Protokoll peab olema täidetud Teises ja madalamates liigades 30 minutit enne kohtumise algust. 6.4 Kohtunikul on õigus kontrollida kõikide mängijakaarte või litsentse nii enne kui ka peale mängu. Mängijat, keda ei ole võimalik identifitseerida, ei ole lubatud protokolli kanda ja ta ei tohi mängus osaleda 6.5 Ühes kohtumises tohib võistkond protokolli kanda kuni 18 mängijat. Välismängijatest tohib ühes mängus osaleda 3 (kolm) mängijat. 6.6 Pärast mängu lõppu kannab kohtunik protokolli mängus löödud väravad, vahetused, eemaldamised ja hoiatused (koos täpsete minutitega). Eemaldamiste puhul lisab eemaldamise täpse põhjuse. 6.7 Täidetud protokolli kinnitavad oma allkirjadega kohtunik ning võistkondade esindajad 30 minuti jooksul peale lõppu. VII MÄNGUVAHENDID7.1 Kasutatavad pallid peavad vastama jalgpallireeglite nõuetele.7.2 Teises liigas kasutatakse palle, millel on märgistus “FIFA APPROVED”. 7.3 Teise ja madalamate liigade mängudes kasutavad võistkonnad vormi, mille on nad võistkonna registreerimisel märkinud ankeedis esimesena. Sama värvi mängusärkide ja/või sääriste korral vahetab särgid ja/või säärised kodus mängiv võistkond. Madalamates liigades pole sääriste vahetamine kohustuslik. VIII VÄLJAKUD8.1 Eesti meistri- ja karikavõistluste mänge tohib läbi viia ainult EJL poolt vastavate liigademängudeks litsentseeritud staadionitel. 8.2 Võistkond on kohustatud teatama oma koduväljaku EJL-i koos võistkonna registreerimisega ning esitama EJL poolt heaks kiidetud vormis staadioni hindamise akti, millele on alla kirjutanud klubi esindaja ning staadioni omaniku esindaja. 8.3 Koduväljaku vahetuse taotlus, sealhulgas ka ajutine, tuleb registreerida EJL-is vähemalt 7 päeva enne mängu ning enne taotluse esitamist tasuda 1/2 MP suurune summa. Sama kehtib mänguaja vahetuse puhul, kui seda taotleb klubi ja kui see ei ole seotud Eesti koondmeeskondade mängudega (kui võistkonnast mängib koondises 2 ja enam mängijat) või klubide Euroopa karikasarjadega. 8.3.1 Taotlused koos põhjendusega koduväljaku vahetuse ja/või mänguaja muutuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Käsiposti ja faksiga edastatud taotlused peavad olema jõudnud EJL sekretariaati hiljemalt 7 tööpäeva enne kalendris olevat mängupäeva, mida soovitakse muuta. 8.3.2 Postiga saadetud taotlus peab kandma vähemalt 10 tööpäeva varasemat postitemplit muudetavast kuupäevast. Juhtudel, kui taotletakse mängude muutmist toomisega ettepoole, tuleb eeltoodud tähtaegu arvestada päevast, mida taotletakse uue ajana. 8.3.3 Taotlused registreeritakse EJL võistluste osakonnas. Võistluste osakonna juhataja peab langetama otsuse kahe tööpäeva jooksul ning teatama otsusest kirjalikult: 1) taotlevale meeskonnale; 2) taotleja vastastele; 3) EJL peakohtunikule; 4) EJL mänguinspektorile. 8.3.4 Juhul, kui külalisvõistkond soovib muuta mänguaega, kehtib samuti eelnev kord, kusjuures koduvõistkonnalt peab olema kirjalik nõusolek. 8.3.5 Teises liigas otsustab mänguaja ja koha muutmise peasekretär. 8.4 Staadionil, kus mängib Meistriliiga meeskond, ei tohi mängida üle kolme mistahes liigade võistkonna k.a. noorte- ja naiste võistkonnad, v.a. D-klassi võistkonnad. Staadionil, kus mängib Esiliiga meeskond, ei tohi mängida üle viie mistahes liigade võistkonna, k.a. noorte- ja naiste võistkonnad, v.a. D-klassi võistkonnad. 8.5 Alates Kolmandast liigast on lubatud kasutada kunstmurukattega väljakuid. Teises liigas peab juhatus selleks andma eraldi loa, kusjuures kummi/liiva täidisega (s.o. kolmanda põlvkonna) kunstmuruväljakul on lubatud mängida ilma täiendava eriloata. 8.6 Mängimiseks sobimatu väljaku või halbade ilmastikutingimuste tõttu enne normaalaja lõppu katkestatud mängu korral tuleb kogu 90-minutine mäng mängida uuesti EJL-i võistluste osakonna poolt määratud päeval, kui mängitud oli alla 50% mänguajast. Muudel juhtudel jätkatakse mängu EJL-i võistluste osakonna poolt määratud päeval sellest minutist, mil mäng katkestati. Edasilükatud mängule sõitva võistkonna transpordikulud katab EJL. IX DISTSIPLINAARKÜSIMUSED9.1 Osavõtvad võistkonnad on kohustatud ilmuma võistluskohta ettenähtud ajal. Mängulemitte ilmunud võistkonnale kantakse turniiritabelisse loobumiskaotus (- : +). Mängu alustamisega ei tohi viivitada üle 15 minuti. 9.2 Mänguväljakult eemaldatud mängija jätab reeglina antud võistlusel peetava järgmise mängu vahele. Distsiplinaarkomisjonil on õigus seda karistust karmimaks muuta. Tõsiste rikkumiste korral võidakse karistust laiendada kõigile EJL võistluste kategooriatele. 9.3 Mängija on automaatselt diskvalifitseeritud peale igat kolmandat hoiatust, mille eest ei ole karistust kantud. 9.4 Hoiatused ei kandu ühest liigast, sarjast ega hooajast teise. 9.5 Mängija, kes mängib mitmes liigas, ei tohi enne mängida teistes liigades, kui ta on jätnud nõutud arvu mänge vahele liigas, kus ta sai karistuse, mis tingis mängu või mängude vahelejätmise. Peale mängu vahelejätmist võib mängija teistes liigades mängida mitte varem kui 48 tundi pärast vahelejäetud mängu. Duubelvõistkonna mängija puhul arvatakse vahele jäetud mäng 5 mängu hulka, mida tal on lubatud kõrgemas liigas mängida. EJL distsiplinaarkomisjonil on õigus karistusi raskendada ja laiendada teiste sarjade mängudele. Kui lõppenud hooajast jääb mängijale mängukeeld, siis kandub see automaatselt üle järgnevatesse hooaegadesse. 9.6 Juhul, kui võistkonnas mängib kaasa diskvalifitseeritud või registreerimata mängija (v.a. V peatüki p-de 9., 13., 14. ja 15. korral) tühistatakse mängu tulemus ja määrusi rikkunud võistkonnale arvestatakse kaotus. Tabelisse kantakse - : ... (vastaste löödud väravate arv). Vastasvõistkonna poolt löödud väravad jäävad kehtima, samuti jäävad jõusse kõik mängus saadud karistused. Määrusi rikkunud mängija(te) eelnevad karistused jäävad jõusse. Kandmata jäänud karistus tuleb ära kanda järgmises reaalselt peetavas meistrivõistluste ( või karikavõistluste) mängus. EJL ei informeeri võistkondi diskvalifitseeritud mängijatest, kui karistused tulenevad automaatselt juhendist. Võistkond vastutab oma mängijate saadud kaartide ning karistuste arvestuse eest. 9.7 Distsiplinaarkomisjoni otsused edastatakse võistkonnale kirjalikult. 9.8 Loobumiskaotuse puhul jäävad kehtima loobumise andnud võistkonna eelnevad karistused ja hoiatused. Vastasvõistkonnale läheb mäng arvesse, kui pall löödi mängu. Loobumise andnud võistkond tasub 1,5 MP suuruse summa vastavalt EJL määrusele maksudest ja trahvidest (kehtib ka loobumisest etteteatamise korral). 9.9 Protesti esitamise korral tuleb see fikseerida mängu protokollis ja hiljemalt 24 tunni jooksul peale mängu lõppu saata kirjalikult pikem selgitus EJL aadressil. Protest, mis ei ole fikseeritud mängu protokollis või ei ole esitatud õigeaegselt, arutamisele ei kuulu. Mängu kohtunik peab võimaldama 30 minuti jooksul peale lõpuvilet võistkondade esindajatel protest protokolli kanda, kui sellest on teada antud mängu lõppedes. Protestide arutlusele võtmiseks tuleb maksta kautsjon 1/2 miinimumpalka 72 tunni jooksul peale mängu lõppu. Protesti rahuldamisel summa tagastatakse. 9.10 Protest on suunatud mängutulemuse kehtivuse vastu. Protest põhineb mõne mängija osalemise õigustatusel, reeglite olulisel rikkumisel kohtuniku poolt või mõnel muul vahejuhtumil, mis mängutulemust mõjutas. 9.11 Mänguväljaku seisukorda puudutavad protestid tuleb asjassepuutuvate ametnike poolt kohtunikule kirjalikult esitada enne mängu algust. Kui mänguväljaku seisukord muutub kaheldavaks mängu vältel, peab ühe poole kapten sellest vastaspoole kapteni juuresolekul kohtunikule viivitamatult suuliselt teatama. 9.12 Proteste ei saa esitada kohtuniku poolt langetatud faktiliste otsuste vastu. 9.13 Protesti esitamine kollase või punase kaardi näitamise vastu või pärast kahe kaardi näitamist mänguväljakult eemaldamise vastu on lubatud ainult juhul, kui kohtunik eksis vastava mängija isiku suhtes. 9.14 Kui võistkond diskvalifitseeritakse või kui ta on andnud kaks loobumiskaotust ühe hooaja jooksul pärast seda, kui ta on mänginud 50% või rohkem mänge, siis toimumata mängude eest loetakse talle kaotus ning tabelisse märgitakse - : +. Kui võistkond on mänginud vähem kui 50% mänge, siis toimunud mängude tulemused tühistatakse. Kõik nendes mängudes saadud karistused jäävad kehtima. 9.15 Kui võistkond saab ühes meistri- või karikavõistluste mängus viis hoiatust, kusjuures üks punane kaart võrdsustatakse kahe hoiatusega, tuleb võistkonnal EJL-ile tasuda 0,5 MP suurune summa. Kui võistkond saab ühes meistri- või karikavõistluste mängus rohkem kui viis hoiatust, kusjuures üks punane kaart võrdsustakse kahe hoiatusega või kui võistkond saab viis või rohkem hoiatust teist või enam korda ühe hooaja jooksul, esitatakse asi distsiplinaarkomisjonile karistuse määramiseks. 9.16 Kõik trahvid määratakse vastavalt EJL-i poolt rakendatavatele tasudele ja trahvidele. 9.17 Kõiki muid määruste rikkumisi karistatakse vastavalt EJL distsiplinaarreglemendile. X Mängijate kohustused10.1 Osaledes Eesti Meistrivõistlustel mängijad kohustuvad:a) kinni pidama lojaalsuse, ausameelsuse ja sportlikkuse printsiipidest vastavalt Ausa mängu (fair play) põhimõtetele; b) tunnustama kehtivaid jalgpallireegleid, mis on vastu võetud FIFA ja IFAB poolt; c) täitma EJL, FIFA, UEFA ja enda klubi põhikirja, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsusteid; d) järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses EJL põhikirja või muude EJL dokumentide täitmisega, käesolevas põhikirjas ning muudes EJL dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda; vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-il pädevus, mitte pöörduma tavakohtusse, vaid edastama küsimuse lahendamiseks sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevale jalgpallialasele vahekohtule, tunnustades vahekohtu otsust lõplikuna ja kohustudes seda tingimusteta täitma; e) tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes Shveitsis Lausanne’s asuva Rahvusvahelise Spordi Arbitraažkohtu (CAS) jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports-related Arbitration of the CAS). f) mitte osalema ei otseselt ega kaudselt, ei ise ega oma sugulaste või tuttavate kaudu Eesti jalgpalliga seotud mängija enda osalusega ennustusmängudes või kihlvedudes ja teavitab igast temale teada saavast vastavast katsest otsekohe EJL-i pesekretäri või presidenti; 5.2 Kõik mängijad annavad tasuta EJL-le õiguse mitteärilisel eesmärgil edendustegevuseks ja EJL poolt kindlaks määratud muudel mõistlikel eesmärkidel kasutada ja volitada kolmandaid isikuid kasutama mängijate fotosid ja nende kohta koostatud audiovisuaalseid ja visuaalseid materjale (kaasa arvatud nende nimed, asjassepuutuv statistika, andmed ja kujutised) koos klubi nime, embleemi ja mängijate särgiga (kaasa arvatud särgisponsorite ja varustuse tootjate reklaam). XI MEISTRIVÕISTLUSTE AEG JA OSAVÕTJAD11.1 Meistrivõistlused algavad märtsis ja lõppevad novembris.11.2 Eesti meistrivõistlustest võivad osa võtta kõik võistkonnad, kes aktsepteerivad EJL põhikirja, käesolevat juhendit ning teisi EJL poolt välja antud normdokumente ja on tasunud liiga liikmemaksu. 11.3 Teise liiga kahe 14 meeskonnaga piirkondliku turniiri osavõtjateks lubatakse eelmise hooaja Esiliiga 9.-10. kohale tulnud meeskonnad, Esiliiga üleminekumängude kaotaja, Teise liiga piirkondades 2. koha saavutanud meeskondade omavaheliste mängude kaotaja meeskond, Teise liiga piirkondades 3.–11. kohale tulnud meeskonnad, Teise liiga üleminekumängude võitjad ning Kolmanda liiga 4 piirkonna võitjad meeskonnad. 11.4 Kolmanda liiga nelja 12 meeskonnaga piirkondliku turniiri osavõtjateks lubatakse eelmise hooaja Teise liiga üleminekumängude kaotajad meeskonnad ning vastavalt kaks Kolmanda liiga piirkondades 2. kohale tulnud meeskondade vahel toimunud üleminekumängude kaotajat meeskonda, Kolmanda liiga piirkondades 5.–9. kohale tulnud meeskonnad, Kolmanda liiga üleminekumängude võitnud 4 meeskonda ja Neljanda liiga piirkondades 1. - 2. kohale tulnud 8 meeskonda. 11.5 Neljanda liiga nelja 12 meeskonnaga piirkondliku turniiri osavõtjateks lubatakse eelmise hooaja Kolmanda liiga üleminekumängude kaotajad meeskonnad, neljanda liiga piirkondades 4.–12. kohale tulnud meeskonnad ja viienda liiga piirkondades 1.-6. kohale tulnud 12 meeskonda. 11.6 Viiendasse liigasse lubatakse kõik ülejäänud meeskonnad. Viienda liiga vajalikkuse ja kõige madalama liiga koosseisu üle otsustab EJL-i juhatus vastavalt meistrivõistlustele registreerunud võistkondade arvule. XII MEISTRIVÕISTLUSTE SÜSTEEM12.1 Eesti meistrivõistlused kõikides liigades viiakse läbi sõitudega kohtadeleturniirisüsteemis. 12.2 Kõikides sarjades selgub võistkondlik paremusjärjestus saavutatud punktide üldsumma järgi, kusjuures võit annab 3 punkti, viik 1 punkti ja kaotus 0 punkti. Võistkonnale, kes annab loobumiskaotuse või kelle mäng tühistatakse, arvestatakse kaotus ja tabelisse märgitakse - : + (tühistatud mängu korral vastase löödud väravate arv). 12.3 Teises ja madalamates liigades mängitakse kaheringiline turniir, mis koosneb ühest kevadringist ja ühest sügisringist. 12.4 Teise ja madalamate liigade kõikide kohtade paremusjärjestuse määramisel võrdsete punktide korral arvestatakse: 1. väiksemat antud loobumiskaotuste ja tühistatud tulemuste arvu turniiritabelis; 2. suuremat võitude arvu; 3. omavaheliste mängude punkte; 4. omavaheliste mängude väravate vahet; 5. üldist väravate vahet; 6. suuremat löödud väravate arvu. 12.5 Teises liigas moodustatakse kaks piirkonda, kummaski 14 meeskonda. Mõlemas piirkonnas mängitakse kaheringiline turniir. Piirkondade võitjad tõusevad Esiliigasse. Piirkondades 2. kohale tulnud meeskonnad mängivad omavahel kodus-väljas printsiibil ning selle võitja mängib kodus-väljas printsiibil Esiliigas 8. koha saavutanud meeskonnaga üleminekumänge. Teise liiga piirkondades 13. ja 14. kohale tulnud meeskonnad langevad Kolmandasse liigasse, piirkondades 12. kohale tulnud meeskonnad mängivad kodus-väljas printsiibil üleminekumänge vastavalt Kolmanda liiga Põhja ja Ida piirkondades 2. kohale tulnud meeskondade omavaheliste mängude võitjaga ning Lõuna ja Lääne piirkondades 2. kohale tulnud meeskondade omavaheliste mängude võitjaga. 12.6 Kolmandas liigas moodustatakse neli piirkonda, milles igaühes mängib 12 meeskonda. Kõikides piirkondades mängitakse kaheringiline turniir. Piirkondade võitjad tõusevad Teise liigasse vastavalt territoriaalsele paiknevusele. Piirkondades 2. kohale tulnud meeskonnad mängivad omavahel kodus-väljas printsiibil vastavalt Põhi Idaga ja Lõuna Läänega ning nende mängude võitjad mängivad kodus-väljas printsiibil üleminekumänge Teise liiga piirkondades 12. kohale tulnud meeskondadega. Kõikide piirkondade 11. ja 12. kohale tulnud meeskonnad langevad Neljandasse liigasse. 10. koht mängib üleminekumänge kodus-väljas printsiibil Neljanda liiga vastava piirkonna 3. kohale tulnud meeskonnaga. 12.7 Neljandas liigas moodustatakse neli piirkonda, milles igaühes mängib 12 meeskonda. Kõikides piirkondades mängitakse kaheringiline turniir. Piirkondades 1. ja 2. kohale tulnud meeskonnad tõusevad Kolmandasse liigasse. Neljanda liiga piirkondades 3. kohale tulnud meeskond mängib üleminekumänge kodus-väljas printsiibil Kolmanda liiga vastavas piirkonnas 10. kohale tulnud meeskonnaga. Kõikide piirkondade 11. ja 12. meeskonnad langevad Viiendasse liigasse. 12.8 Viiendas liigas moodustatakse neli piirkonda, milles igaühes mängib 12 meeskonda. Kõikides piirkondades mängitakse kaheringiline turniir. Piirkondades 1. ja 2. kohale tulnud meeskonnad tõusevad Neljandasse liigasse. Kõige madalama liiga meeskondade hulgas on EJL juhatusel õigus korraldada võistlussüsteem ümber vastavalt liigasse registreerunud meeskondade arvule. 12.9 Kõikidel üleminekumängudel mängitakse esmalt turniiritabelis madalamal oleva võistkonna koduväljakul ja kehtivad kõrgemas liigas osaleva võistkonna liiga mängude läbiviimise nõuded. Kui omavahel mängivad ühe liiga erinevate piirkondade võistkonnad, siis mängitakse esimesena selle võistkonna koduväljakul, kellel on vähem punkte turniiritabelis. 12.10 Üleminekumängudel mängitakse karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil. Üleminekumängude võitja on võistkond, kes lööb kahe mängu kokkuvõttes rohkem väravaid. Kahe mängu kokkuvõttes viigilise tulemuse korral on võitja see võistkond, kes suudab kahe mängu kokkuvõttes lüüa rohkem väravaid vastase koduväljakul. Kui ka siis on võistkonnad võrdses seisus, mängitakse peale teist mängu lisaaeg 2x15 minutit. Üleminekumängude lisaaja järel loetakse võitjaks võistkond, kes lööb lisaaja jooksul rohkem väravaid. Kui lisaajal võitja ei selgu, selgitatakse võitja viie penaltilöögi tulemuse põhjal. Kui ka siis on seis viigiline, jätkatakse penaltilöökide löömist kuni võitja selgumiseni. 12.11 Esimesel üleminekumängul diskvalifitseeritud või loobumiskaotuse andnud võistkond loetakse üleminekumängude kaotajaks. Juhul kui teisel üleminekumängul võistkond diskvalifitseeritakse või annab loobumiskaotuse, loetakse võistkond kaotajaks sõltumata esimese mängu tulemusest. 12.12 Meistrivõistlustel mängimise katkestanud või diskvalifitseeritud võistkond saab järgmistel meistrivõistlustel osaleda aste madalamas liigas kui see, kuhu ta oleks turniiril viimaseks jäädes langenud. Meistrivõistlused vahele jätnud võistkond saab uuesti alustada kõige madalamast liigast. XIII MEISTRIVÕISTLUSTE PARIMATE AUTASUSTAMINE13.1Teise ja madalamate liigade piirkondade võitjaid meeskondi autasustatakse karika janende liikmeid diplomitega. 2. ja 3. kohale tulnud võistkondi ja nende liikmeid autasustatakse diplomitega. XIV KARIKAVÕISTLUSTE AEG, OSAVÕTJAD JA LOOSIMINE14.1 Eesti karikavõistlused viiakse läbi juulist kuni maini vastavalt EJL võistluskalendrile.14.2 Madalamate liigade karikavõistlused viiakse läbi maist kuni augustini. 14.3 Madalamate liigade karikavõistlustele lubatakse kõik võistkonnad, kes on registreerunud sama aasta meistrivõistlustel Teise või madalamasse liigasse. 14.4 Kõik võistkonnad loositakse paaridesse enne igat ringi vaba loosi alusel. 14.5 Loosimiskomisjoni kuuluvad EJL juhatuse ja sekretariaadi esindajad. Loosimised on avalikud. XV KARIKAVÕISTLUSTE SÜSTEEM15.1 Karikavõistlused toimuvad ühe mänguna olümpiasüsteemis esimesena loosiurnistvõetud meeskonna koduväljakul Mängu viigilise tulemuse korral mängitakse lisaaeg 2x15 minutit. Kui lisaaja jooksul võitja ei selgu, selgitatakse võitja viie 11 m karistuslöögi tulemuse põhjal. Kui ka siis on seis viigiline, jätkatakse 11 m karistuslöökidega kuni võitja selgumiseni. Finaalmäng viiakse läbi mais või juunis. Mängitakse vastavalt kõrgemas liigas osaleva võistkonna liiga mängude läbiviimise nõuetele. 15.2 Madalamate liigade karikavõistlused toimuvad ühe mänguna olümpiasüsteemis esimesena loosiurnist võetud meeskonna koduväljakul. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigilise tulemusega, siis mängitakse lisaaeg 2x15 minutit. Kui lisaaja järel on seis viigiline, selgitatakse võitja viie penaltilöögi tulemusena. Kui ka nende järel on seis viigiline, lüüakse penalteid kuni võitja selgumiseni. Finaalmäng viiakse läbi augustis. 15.3 Eesti Jalgpalli Liidu Superkarikas mängitakse välja igal aastal eelmise aasta meistri ja jooksva aasta karikavõitja vahel kas ühest või kahest mängust kodus-võõrsil printsiibil vastavalt juhatuse eelnevale otsusele. Juhul, kui karikavõitjaks tuleb meister, mängivad Superkarikale meister ja karikafinalist. Superkarika mängudel kehtivad kõik käesoleva juhendi nõuded. XVI KARIKAVÕISTLUSTE PARIMATE AUTASUSTAMINE16.1 Karikavõistluste võitjavõistkonda autasustatakse EJL rändkarika ja diplomiga,mängijaid ja treenerit diplomite ja 25 kuldmedaliga. 2. kohale tulnud võistkonda autasustatakse diplomiga ning mängijaid ja treenerit diplomite ja 25 hõbemedaliga. 16.2 Madalamate liigade karikavõitjat autasustatakse karika ja diplomiga, mängijaid ja treenerit 25 kuldmedali ja diplomitega. 2. kohale tulnud võistkonda autasustatakse diplomiga, mängijaid ja treenerit 25 hõbemedali ja diplomitega. XVII JUHENDI KEHTIVUS, MUUTMINE17.1 Käesolev juhend kehtib alates Eesti 2009. a meistrivõistlustest meeste Teises jamadalamates liigades ning karikavõistlustel ja madalamate liigade karikavõistlustel. 17.2 Muudatuste tegemine on lubatud juhatusel ainult meistrivõistluste ja karikavõistluste vahel. 17.3 Käesoleva juhendiga määratlemata küsimused otsustab EJL peasekretär või edastab seisukoha võtuks EJL juhatusele. ____________ |